Kõigepealt head uut 2023. aastat!
Salk sai vahepeal märkamatult juba kaheaastaseks ja siin on sobiv koht tänada teid kõiki, kes te meiega selle aja kaasas käinud ja toeks olnud olete. Uuel aastal soovime, et oleksime kõik nõudlikud iseenda vastu ja nende vastu, keda märtsi alguses valime… okei, proovime uuesti alustada.
Meil oli väga tihe ja töine 2022. Nagu aasta tagasi sai ennustatud, kulges see suuresti järgmise aasta märtsikuisteks Riigikogu valimisteks valmistumise tähe all. Suureks eesmärgiks oli saada meie andme-pool järgmisele tasemele. Lihtsalt ja lühidalt öeldes on küsitlusandmete analüüsimise probleem see, et neist näeb ainult asju, mida on küsitud. Samas sisaldub neis andmestikes alati palju enamat — lisaks konkreetsetele andmepunktidele on neis ka seosed ning mustrid, mis lihtsate jaotuste vaatlemisel ei pruugi avalduda. Selleks, et neid kätte saada ning kasutada, on vaja andmeid lisaks analüüsimisele ka mudeldada.
Näiteks: kui me sooviksime teada, kuidas muutub suhtumine rohepöördesse üle vanuse sõltuvalt vastaja sissetulekust, saame selle asemel, et võrrelda erinevaid vanuse ja sissetuleku risttabeleid (kus mõned jaotused jäävad paratamatult hõredateks), lasta need andmed läbi regressioonimudeli. Mudel korjab üles signaali selle kohta, kuidas mõjutavad vanus ning sissetulek inimeste hoiakuid antud küsimuses ning annab meile sellise vastuse:
Sama on meil võimalik teha ükskõik millise teise küsimusega, mida me oma Norstati abil igakuiselt läbi viidavates uuringutes esitame — ning ükskõik millise tunnuse või erinevate tunnuste kombinatsioonide lõikes.
Siit saab aga minna veel edasi. Eelmise aasta suurim töö oli ehitada andmemudel, mis lubaks meil vaadata sisse väga spetsiifilistesse jaotustesse, mh sellistesse, mille osas meil tegelikke vaatlusi olla ei pruugigi — ning ehitada see moel, mis lubaks meil sellega modelleerida ükskõik milliseid sisendandmeid, mille puhul meil on olemas peamised sotsiaal-demograafilised tunnused, mis lubavad neid siduda Statistikaameti rahvastikujaotustega. Muuhulgas saame sel moel hinnata näiteks erakondade tõenäolisi ringkonnamandaatide saake hüpoteetilistel valimistel erinevatest eeldustest lähtudes — ja palju muud.
Eelmisel aastal testisime lisaks tavalistele küsitlusuuringutele veel paari erinevat spetsiifilisemat metoodikat (vt lähemalt siit ja siit). Sarnasel moel viisime just värskelt ja eelseisvatele valimistele mõeldes läbi veel ühe uuringu, mis kraadis, kui oluliseks Eesti kodanikud erinevaid erakondade poolt tõstatatud valimisteemasid peavad. Jagame selle tulemusi ka parteidega, kelle edu valimistel Salga eesmärkidega kokku klapib ning loodame, et sellest on neile märtsikuus abi.
Lisaks mainitule on meil käimas veel palju teisi ettevõtmisi, millest kõigist rääkimine läheks väga pikale. Mitmeid neist saate ilmselt lähinädalatel ja -kuudel ka ise märgata. Seniks aga toimekat aasta algust ja tulge siis ikka kõik 5. märtsil kindlasti valima, eks?
