Leedus toimusid pühapäeval presidendivalimised ning seal juhtus üht-teist tähelepanuväärset.
Kõigepealt sellest, mis ei olnud kellegi jaoks üllatus: kõige rohkem hääli sai ootuspäraselt istuv president Gitanas Nausėda, kellel aga ei õnnestunud ületada koheseks võiduks vajalikku 50% piiri ning seega lähevad valimised teise raundi, kus Nausėda vastaseks saab olema praegune peaminister, konservatiivide partei (TS-LKD) liider Ingrida Šimonytė.
Šimonytė tulemus (selle postituse kirjutamise hetkel 17,27%) oli aga selgelt alla ootuste nõrk, isegi arvestades Leedu konservatiivide pikka langust reitingutes. Nende valimiste suurim üllataja oli Remigijus Žemaitaitis (hetkel hääli 10,11%) — kes visati eelmise aasta mais välja Leedu “Vabaduse ja Õigluse” (Laisvė ir Teisingumas) parteist peale seda, kui ta oli oma Facebooki lehel postitanud antisemiitlikke avaldusi. Selle peale asutas Žemaitaitis 2023. aasta novembris oma rahvuskonservatiivse ning paremäärmusliku partei “Nemunase Koidik”. Tema üle ootuste tugev tulemus presidendivalimistel on hoiatuseks sügiseste parlamendivalimiste kontekstis. Leedu on nimelt tänaseni pea ainus riik Euroopas, kus ei ole tugevat paremäärmuslikku erakonda — ja see on asi, mis võib muutuda.
Žemaitaitise tugev tulemus oli aga tähelepanuväärne veel teiseski mõttes: väga tõenäoliselt võttis ta ära märgatava osa hetkel kolmandal kohal oleva sõltumatu kandidaadi Ignas Vėgėlė (hetkel 12,5%) häältest, kes muidu oleks võinud Šimonytėt edestada ning tema asemel Nausėda vast teise raundi pääseda. Vėgėlė on omamoodi Leedu versioon Varro Vooglaiust — juristiharidusega konservatiiv, kes sõdib raevukalt nii homode kui koroonapiirangutega — ning temas nähti samuti võimalikku Leedu paremäärmusliku poliitika ühendajat.
Ning viimase üllatusena tuli leedukatele tõsiasi, et otseselt venemeelne, mh. Leedu NATO-st väljaastumist ning Ukraina toetamise lõpetamist nõudev Eduardas Vaitkus suutis koguda enam kui 7% kõigist antud häältest. See on ilmselt võrreldav šokiga, mis tabas läinud aastal eestlasi seoses Aivo Petersoni ning Mihhail Stalnuhhini valimistulemusi nähes. Eraldi alarmeeriv oli see, kuidas seni suhteliselt tundmatu ning marginaalse tegelase toetuseks tekkis paari kuuga massiivne sotsiaalmeedia kampaania, mille taga paljud Leedus nägid otseselt Venemaa eriteenistuste kätt.
Kokkuvõtteks: kui ei juhtu midagi täiesti kataklüsmilist võidab Gitanas Nausėda mai lõpul toimuva presidendivalimiste teise raundi ning jätkab Leedu riigipeana. Küll aga on Leedu erakondadel ning valijatel põhjust neist tulemustest järeldusi teha 13. oktoobril toimuvate parlamendivalimiste perspektiivis.
