Saime läinud reedel kätte järjekordse uuringu tulemused, millele vastuste korjamist alustas Norstat vahetult pärast valimisi, 7. märtsil. Tulemust teades ning aimates, milline koalitsioon tõenäoliselt valitsust moodustama asub, panime viimasel hetkel sisse ka küsimuse abieluvõrdsuse kohta.
Viimati küsisime Eesti inimeste arvamust selles asjas veidi rohkem kui kaks aastat tagasi: 2021. aasta alguses, kui oli üleval abielu teemalise rahvahääletuse korraldamine. Toona oli täpne küsimus — kavatsetud referendumi sõnastuses — “Kas abielu peaks Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?” Vastused jagunesid 58% poolt, 33% vastu ja 9% ei soovinud oma arvamust avaldada. Kui viimased eemaldada, siis oli jõudude vahekord seega 63,7% abieluvõrdsuse vastu ning 36,3% poolt.
Vahepealse kahe aasta jooksul oleme Salgas seiranud kooseluseaduse teemat, esitades igakuiselt küsimuse, kas “riik peaks võimaldama kooselu seaduslikult registreerida ka nendel paaridel, kes mingil põhjusel ei taha või ei saa omavahel abielluda (nt samast soost paarid)”. Vastuste jaotused viimase 18 kuu vältel on toodud alloleval graafikul.
Nagu näha, on kooseluseadusse puutuvas viimase pooleteise aasta jooksul hoiakud püsinud sisuliselt muutumatutena (ja tegelikult ka jooniselt välja jäänud eelneva kuue kuu jooksul). Seega võiks arvata, et sama kehtib ka abieluvõrdsuse osas.
Võiks, aga tuleb välja, et nii ei ole.
Andmefaili avades leidsime enda üllatuseks, et küsimusele “Minu meelest peaks samast soost paaridel olema õigus abielluda” antud vastused jagunesid järgmiselt:
Siit saame lihtsa liitmistehtega tulemuse, et abieluvõrdsuse poolt on 44,9% ning vastu 43,4% vastanutest.
Nagu öeldud, üllatas see pilt ka meid endid — seda muuhulgas ka põhjusel, et alles 15. märtsil kirjutas Martin Mölder oma Postimehe arvamusloos, kuidas “Eesti valijaskonnast arvab 63,3 protsenti, et abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks”, jättes küll kahjuks täpsustamata, millise metoodikaga need numbrid kogutud on. Meie andmed pärinevad Norstati poolt 7.-16. märtsil läbi viidud veebiküsitlusest, millele vastas kokku 1000 valimisõiguslikku kodanikku, tulemused on kaalutud esinduslikuks rahvuse, vanuse, soo, hariduse ning NUTS3 regionaalsete jaotuste lõikes. Muidugi on siin oluline tähele panna, et Mölder viitab oma artikli pealkirjas kahe aasta taguse plaanitud rahvahääletuse sõnastusele, mis juba toona oma kahetimõistetavuse eest kriitikat sai: samast soost paaridele abiellumise võimaldamine ei tähenda, et abielu peaks lakkama olemast “mehe ja naise vaheline liit”, vaid seda, et see ei oleks enam ainult mehe ja naise vaheline liit. Ilmselt ei ole küll kuigi tõenäoline, et enamus inimesi ei suudaks siin päriselt aru saada, mille kohta neile küsimus esitati — aga mingi osa tulemuste lahknevusest õnnestub küllap siiski küsimuste erinevuse arvele kirjutada.
N=1000 juhuvalimi korral on maksimaalne statistiline viga ±3.1%, samas on muidugi teada, et veebipaneelid ei ole päriselt juhuvalimid, kuna neis osalevad inimesed, kes on selleks ise eelnevalt nõusoleku andnud. See tähendab omakorda, et veebipaneelides on põhjust kahtlustada mõningast kallutatust. Eelkõige on see kallutatus näha 65+ vanuserühmades, kus vastajad kipuvad tegeliku rahvastikujaotusega võrreldes olema kõrgemalt haritud ning (osalt ka sel põhjusel) selgelt liberaalsemate hoiakutega.
Sestap võtsime ette ja käisime andmed väga hoolikalt läbi — muuhulgas kaalusime vanuserühmad risti ka soo ja hariduse lõikes rahvastikujaotusele vastavaks, mis nihutas abieluvõrdsuse hoiakuid u 0,5 protsendipunkti võrra veel rohkem “poolt” suunas. See võib tekitada kahtluse, et ilmselt ei pruugi veebipaneeli eakamad vastajad ise olla oma vanuserühmade representatiivsed esindajad. Õnneks oli meil samas küsitluses aga ka küsimus kooseluseaduse kohta — ning kui valim on kallutatud, oleks ootuspärane näha sama kallutatust ka seal. Võrreldes meie veebruarikuise küsitluslainega (n=1050, esinduslik samades dimensioonides, 60/40 telefon/veeb) näeb pilt välja selline:
Ainsana on kahe valimi puhul märgatav erinevus “Täiesti nõus” ja “Pigem nõus” omavahelistes proportsioonides, mis aga ei mõjuta poolt/vastu osakaalu. Seega ei ole põhjust arvata, et veebivalimi kallutatus võiks siin olulise suurusega olla.
Kui aga valim suurelt kallutatud ei ole, tähendab see, et viimase kahe aasta jooksul on aset leidnud väga märkimisväärne konvergents inimeste hoiakutes kooseluseaduse ja abieluvõrdsuse osas ning et kahe aasta tagusest 25 protsendipunkti suurusest erinevusest on tänaseks saanud sisuliselt võrdne seis. Jah, abieluvõrdsus, nagu ka kooseluseadus, on endiselt kahtlemata Eesti ühiskonda väga tugevalt polariseerivad küsimused ning vaadates hoiakute jaotusi erakonnaeelistuse lõikes on ka lihtne näha, kus need eraldusjooned jooksevad.
Niisamuti on siit näha, et kui praegu läbiräägitav koalitsioon peaks tahtma abieluvõrdsusega edasi minna, siis nende oma valijate poolelt näib neil selleks küll ka toetus olemas olevat. Kindlasti ei saa see otsus lihtne olema ning toob endaga vältimatult kaasa igihalja küsimuse kas Eesti ikka on selleks valmis.
Päris paljud valijad näivad arvavat, et on küll. Kas ka Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide poliitikud selleks valmis on, näeme lähema paari nädala jooksul.
