Saime kuu alguses kätte järjekordse uuringu tulemused, milles heitsime pilgu teemadele, mis meid poliitikas ühendavad ja lahutavad. Sealt leidis palju huvitavat — ja ka üht-teist ootamatut.
Ühe küsimusteplokina uurisime vastajailt (kokku 2000 Eesti elanikku vanuses alates 16 aastast) kui olulised on Eesti poliitikas nende jaoks isiklikult järgmised teemad: riigi võlakoormuse kasv, sisseränne, keskkond, poliitiline korruptsioon, ühiskonna lõhestumine, väärinfo levik, regionaalne ebavõrdsus ja sooline ebavõrdsus. Vastata oli võimalik tavalisel, 5-astmelisel skaalal – “väga oluline”, “pigem oluline”, “pigem ebaoluline”, “täiesti ebaoluline” või “ei oska öelda”.
Jagasime vastanud nende erakondliku eelistuse järgi gruppidesse ning noppisime vastustest välja need, mis pidasid mingit teemat “väga oluliseks”. Sellest joonistub välja graafik, mis lubab võrrelda erakondade toetajate “väärtuste jalajälge”. Sellelt on näha, et kui mitmetes teemades (nagu nt regionaalne ebavõrdsus, poliitiline korruptsioon ning väärinfo levik) on erinevate erakondade valijabaasi hinnangud üksteisele suhteliselt lähedal, siis teistes (immigratsioon, lõhestumine ja sooline ebavõrdsus) kisuvad need oluliselt lahku.
Samuti on siit jooniselt näha, et vähemalt nende loetletud teemade osas oli nii eelmise (graafikul roheline, sinine ja pruun joon) kui ka praeguse (kollane ja roheline joon) koalitsiooni väärtusruum suuresti kattuv — mõlemal puhul on ainsaks olulise erinevuse kohaks suhtumine immigratsiooni. Eelmise koalitsiooni puhul torkab lisaks silma veel ka Isamaa valijate leigus ühiskonna lõhestumise teema osas, aga see on sellisena ilmselt ebatõenäoline pingekoht.
Kõige selgemalt eristuvad (ja erinevad ka omavahel) antud pildil üldistest hoiakutest sotside ja EKRE jooned, üksteisele kõige sarnasemad on ootuspäraselt Reformierakonna (kollane) ja Eesti 200 (hall) kontuurid. See võib anda omakorda vihje sellele, kuidas erakonnad valimiskampaaniate hoogustudes omavahel positsioneeruda saavad. Mõned vastandused on ilmsed ja loomulikud, teistel puhkudel peavad kampaaniameistrid nuputama, et kuidas neil õnnestub valijate jaoks piisavalt eristuda.
Kindlasti ei ole see teemade valik ammendav. Sellesama uuringu raames kaardistasime veel terve rea teisi konkreetseid küsimusi, kus erakondade valijabaasi arvamused eri suundadesse kisuvad. Ilmselt ei tule kellegi jaoks üllatusena, et nende seas on lisaks sisserändele prominentsena ka kooseluseadus ning eestikeelsele koolile ülemineku küsimus.
Sellest kõigest aga lähemalt edaspidi.
