Saime värskelt kätte ühe uuringu andmed, mille me suve alguses töösse panime ning mille eesmärgiks oli vaadata detailsemalt sisse Eesti elanike hoiakutesse põgenike suhtes. Mõistagi oli selle ettevõtmise tõukeks Ukraina sõda ning sellega seoses meile kevade jooksul saabunud ligi 30 tuhat sõjapõgenikku — ning uuringu küsitlusosa keskenduski eeskätt sellele teemale. Lisaks palusime aga kõigil tuhande viiesajal vastajal hinnata kaheksast erinevast parameetrist juhuslikult genereeritud hüpoteetiliste põgenike profiile. See on viimastel aastatel poliitikateaduses kiirelt populaarsust kogunud küsitlusformaat, nn conjoint study, mille abil on võimalik eristada ning omavahel võrrelda komponente, millest inimeste hoiakud koosnevad.
Vastaja poolelt vaadatuna nägi meie küsitluse conjoint-osa välja selline:
Selliselt saime iga vastaja kohta kümme paarikaupa hinnatud profiili, kokku seega 15 tuhat andmepunkti, igaüks neist 8 parameetriga (sellele lisaks veel ka vastaja enda sotsiaaldemograafilised tunnused ning vastused teistele küsimustele). Küsitlus toimus veebi kaudu, valim (vanus 16+, kõik elanikud) oli kaalutud esinduslikuks maakonna, hariduse, vanuse, soo ja rahvuse lõikes. See annab meile paindliku ja granulaarse sissevaate Eesti inimeste hoiakutesse — ja kuna me valisime metoodika, mida on varasemalt ka mujal sarnaselt kasutatud, on tulemused üldjoontes võrreldavad ka teiste Euroopa riikidega.
NERD ALERT: Meeldetuletuseks ja hoiatuseks hobistatistikutele tulemuste tõlgendamisel: allpool esitatud joonistel toodud marginaalsed keskmised on kontrollitud teiste tunnustega, ehk siis teisisõnu nad on sõltumatud, näidates seda, kui tihti esines antud atribuut valituks osutunud profiilides keskmisena üle kõigi teiste atribuutide. Eriti ettevaatlik tasub tõlgendamisel olla rühmaefektide omavahel võrdlemise osas.
Üldises plaanis ei tulnud muidugi üllatuda. Kui vaadata kogu elanikkonna hoiakuid, siis avanes selline pilt:
Siit on lihtne leida vastus pealkirjas esitatud küsimusele: ideaalne põgenik on noor, sorava inglise keelega kristlasest naisarst, kes põgeneb Ukrainast sõja jalust ning kavatseb pöörduda koju tagasi niipea kui võimalik. Sellele lisaks lubab mudel hinnata aga ka erinevate parameertite mõju tugevust ja soovi korral neid ka omavahel (hüpoteetiliselt) ristata, näiteks nii:
Päriselt põnevaks lähevad asjad aga siis, kui hakata eristama mitte ainult põgenike, vaid ka vastajate rühmi. Nii näiteks võib vaadata, kuidas kujunevad hoiakute erinevused eestlastest ja venelastest vastajate seas:
Ootuspäraselt joonistuvad erisused välja Venemaa ja Ukraina kui päritoluriikide suhtes (venelastest vastajate jaoks on Ukraina päritoluriigina põhimõtteliselt samaväärne Süüria või Maliga) ning suhtumises sõja eest põgenemisse (mis on eestlaste seas põhjuste osas selgelt kõige tugevama positiivse mõjuga atribuut).
Niisamuti võime vaadata, kuidas erinevad suhtumised põgenike päritoluriikidesse näiteks vastajate erakonnaeelistuse lõikes:
Ja nii edasi. Kuivõrd on märke, et sisseränne üldiselt ja sõjapõgenikud eraldi saavad lähenevate valimiste kontekstis ilmselt üheks oluliseks teemaks, siis kavatseme seda ka edaspidi seirata — aga ka see praegune sissevaade annab palju kasulikku ja detailset informatsiooni selle kohta, millised on elanikkonna tänaseid hoiakud ning kuidas need erinevate rühmade vahel jagunevad. Sellest teadmisest võiks olla palju kasu nii poliitikakujundajatele kui oma kampaaniaid kävitavatele erakondadele.
Kui meie lugejate hulgas on neid, kes tahaksid sedalaadi analüüsi kallal ka ise hambaid proovida, siis conjointi andmekogu (ilma vastajate andmete ja kaaludeta) leiab siit. OLULINE: profiilid olid randomiseeritud ühe erandiga — välistatud oli Päritoluriik:Venemaa ning Põhjus:Sõjategevus kombinatsioon. Seda piirangut peab analüüsis nende kahe parameetri jaotuste puhul arvesse võtma.
