Lõpusirge: USA 2024 valimised

USA valimised on jõudnud lõpusirgele ning selle erakordselt dramaatilise ning ootamatusi tulvil kampaania finiš saabub napi nädala pärast, 5. novembril. Suur hulk ameerika valijaist — ükskõik kummal poolel nad ka ei oleks — on kindlal veendumusel, et tegemist on nende senise elu kõige kaalukamate valimistega, ning arvestades Ameerika Ühendriikide globaalset rolli laieneb see kaalukus arusaadavalt ka kaugele väljapoole USA enda piire.

Paneme siia peotäie erinevaid viiteid veebilehtedele, mida me ise USA valimistega seoses jooksvalt jälgime. Aga esmalt mõned soovitused mida tasuks silmas pidada:

1. Ära usalda liialt ühtki üksikut allikat (ja ammugi mitte mõnd üksikut arvamusküsitlust).
2. Vaata ja võrdle eri poolte (nagu agregaatoritest nt. 538 ning RCP) andmeid, isegi kui sul on endal veendumus, et üks on parem/täpsem kui teine.
3. Pea meeles, et arvamusküsitlused ei ole prognoosid, vaid peegeldavad alati vaid asjade hetkeseisu. Jah, valimispäeva lähenedes hakkab see hetkeseis olema aina lähemal sellele, kuidas lõplik tulemus võiks välja näha, aga olemuslikult vaatavad küsitlused alati ajas tagasi, mitte edasi.
4. Ole küsitlustulemusi lähemalt uurides ettevaatlik kitsamate alajaotuste numbrite puhul (nn. crosstab diving). Ka väga kvaliteetsete ning suhteliselt suure üldvalimiga küsitluste puhul muutuvad alajaotustes valimid väikseks ning see tähendab omakorda, et variatiivsus tõuseb oluliselt.
5. Valimistulemuste mudelid on prognoosid, kuid neis sisalduvad alati mingid eeldused, mis võivad olla täpsed või mitte.
6. Enamus tänapäevaseid mudeleid (ja kõik neist, mille meie siin allpool ära toome) on tõenäosuslikud. Teisisõnu ei anna ükski neist ühest ja kindlat vastust küsimusele “kes võidab valimised”, vaid ühe või teise poole võidu tõenäosused. Kuna 2024 valimised on ühekordne sündmus, siis on võimalik tulemuste jaotus aga binaarne — võidab kas Trump või Harris. Isegi kui ühe või teise kandidaadi võidu tõenäosus oleks 2:1 ei ole see tegelikult kuigi üllatav, kui peaks minema nii, et võitjaks osutub underdog. See ei tähenda tingimata, et “mudel eksis”, vaid on lihtsalt see, kuidas tõenäosus peabki töötama. Mudelite täpsuse kohta loe lähemalt siit.
7. Kihlveoturud (e. betting markets) on veel üks huvitav andmepunkt, kuid ka nende puhul tasub olla hinnangute andmisel ettevaatlik — need muutuvad päriselt ennast-korrigeerivateks turgudeks alles siis, kui häältelugemise tulemused juba laekuvad. Meil siin on nähtav PolyMarket, teine suurem kihlvedude pakkuja Predictit.org on Eestis geoblokeeritud.

Küsitluste agregaatorid

• 538: algne, ilmselt suurim ja tuntuim küsitluste agregaator. Liberaalse tausta ja kallakuga, aga teevad oma tööd tõsiselt ning kvaliteetselt. Nende 2024 valimiste töölaud on siin.
• RCP: RealClearPolling on 538 vabariiklaste versioon. Katavad suuresti samu küsitlusi, kuid kasutavad erinevat metoodikat tulemuste kaalumisel.
• The Hill & DDHQ: ilmselt kõige lähemal Ameerika poliitilise skaala keskmele
• NYT: New York Times (koos Siena College-iga) viib ka ise läbi küsitlusi, mis on viimaste valimistsüklite sees olnud ühed kõige täpsematest.
• VoteHub: iseseisev ja erapooletu agregaator. Nende lehelt leiab veel hulga huvitavaid tööriistu, nagu nt. Campaign Tracker või jooksvad eelhääletamise andmed.
• TargetEarly: leht neile, kes tahavad tõsiselt sukelduda eelhääletamise andmetesse.
• Split Ticket: veel üks agregaator, kes koondab ainult “kvaliteetseid” e. kõrge reitinguga pollsterite küsitlusi.

Mudelid

• 538: väga põhjalik ning detailne mudel, keri lehte kindlasti allapoole, kus on leida terve rida erinevaid vaateid.
• Split Ticket: suhteliselt lakooniline mudel, mis põhineb ST poolt agregeeritud küsitluste andmetel.
• YouGov: veel üks YouGov-i enda küsitlustulemustel põhinev MRP-mudel, mis lubab ka kasutajatel oma eelistusi sisestada.
• Economist: Andrew Gelmani tiimi poolt loodud mudel The Economisti jaoks.
• DDHQ: DecisionDeski mudel

Kõigil mudelitel on kaasas lihtsalt leitavad põhjalikud metoodika kirjeldused, millesse tasub tõsisema huvi korral kindlasti sisse vaadata.

Kokkuvõtteks tuleb märkida, et ootuspäraselt näitavad kõik need erinevad allikad lõpuks siiski suhteliselt sama pilti: et olukord on erakordselt tasavägine. Mõne protsendipunkti suurused edumaad või puudujäägid mahuvad rahulikult küsitluste ajaloolise vea (mis on üleriigiliselt olnud ca. 4 protsendipunkti) sisse, konkreetsete osariikide tasemel on oodatavad ebatäpsused mõistagi veel suuremad. Jah, viimasel kahel korral on küsitlused Trumpi alahinnanud, aga pollsterid on teinud omad korrektuurid ja see ei tähenda sugugi, et ka sel korral peaks viga samale poole kaldu olema.

Head kaasaelamist ja pöidlad pihku!