Pärast seda, kui eelmise nädala tormilised sündmused abielureferendumi päevakorrast maha võtsid, valitseb pinev ootus. Õhus on küsimus, kas ja kuidas loodav valitsus abieluvõrdsuse küsimuse lahendab. Variant, et sellest loodavas koalitsioonileppes üldse mööda minna saaks, ei tundu tõenäoline.
Selle taustal on tublisti kirgi kütnud Imre Sooääre poolt 19 keskerakondlase ja sotsiaaldemokraadi allkirjaga äsja Riigikogu menetlusse esitatud eelnõu perekonnaseaduse muutmiseks. Eelnõu jätaks abielu mõiste tehniliselt puutumata — seda saaks endiselt sõlmida ainult mehe ja naise vahel. Samal ajal käsitleks perekonnaseadus edaspidi eelnõu kohaselt ka täiskasvanud partnerite vahelist kooselu ning sisuliselt võrdsustaks selle abieluga. Mõned erisused seoses lapsendamise ning abielu kirikliku registreerimisega siiski jääksid, kuid need on suuremas plaanis nüansid. Omamoodi iroonia on selles, et selle eelnõu heakskiitmisega saaks tegelikult täidetud üks EKRE peamisi valimislubadusi: kooselulepingute viimine perekonnaseadusse tühistaks nimelt 2014. aastal vastu võetud kooseluseaduse.
Uue valitsuse arhitektid on abielu ja kooselu teemal seni avalikult väga kidakeelsed olnud. Peatne opositsioonipartei EKRE on aga tõotanud obstruktsiooniga peatada kõik katsed kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmiseks või kooselu perekonnaseaduses määratlemiseks. Muide, EKRE liige Antti Poolamets lubas veel aastavahetusel, et opositsiooni sattumise korral tema erakond sellist obstruktsiooni ei kasutaks. EELK peapiiskop Urmas Viilma, kes seni oli aktiivselt kinnitanud, et abielu osas on hädasti selgust vaja, leidis ühtäkki, et nüüd, kus konservatiivseid erakondi enam tüüri juures ei ole, peaks selles küsimuses hoo maha võtma ja Keskerakonnal tuleks oma fraktsioon “korrale kutsuda”.
Viilma (nagu ka isa-poja Helmete) argument põhineb eeldusel, et avalikkus ei ole asjade sellise käiguga nõus ning mis tahes selles suunas liikumine tooks kirikujuhi sõnu kasutades kaasa “väga valusa hingekeelte katkemise”. Teiselt poolt on Imre Sooäär korduvalt viidanud enda tellitud uuringule, mille kohaselt leiab 87% valimisõiguslikest kodanikest, et kõik perekonnad peaksid olema perekonnaseaduse kaitse all. Ei ole põhjust kahelda, et seda küsitluse tulemused tõepoolest näitasid, kuid samas oli Sooääre poolt esitatud küsimus liialt avar, et teha vaid selle uuringu põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi selle osas, kas inimesed päriselt praeguses eelnõus välja pakutud lahendust toetaksid.
Et veidi enam selgust saada, võtsime Salgas ette oma detsembrikuise Norstati uuringu andmed. Küsisime aasta lõpus kokku kahelt tuhandelt Eesti valimisealiselt kodanikult, kuidas nad vastaksid referendumi küsimusele ‘Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?’ Vastusevariandid olid “Jah”, “Ei” ning “Ei soovi vastata”. Kui inimene vastas jaatavalt, küsisime järgmiseks, kas ta toetaks kompromissi või lahendusena kooseluseadust, millele oli võimalik vastata kas “Jah”, “Pigem jah”, “Pigem ei”, “Ei” või “Ei oska öelda”.
Tulemused on näha alloleval graafikul.
Kokku väljendas 61,7% küsitletutest seisukohta, et toetaks samast soost paaride kooselule riikliku tunnustuse andmist kas abielu või kooselu näol. Nagu näha, on EKRE ainus erakond, kelle toetajate seas on abieluvõrdsuse või kooseluseaduse pooldajaid selgelt vähem kui inimesi, kes ei toetaks neist kahest variandist kumbagi. Keskerakonna valijatest toetaks abieluvõrdsust küll ainult 9%, kuid lisades inimesed, kes näeksid lahendust kooseluseaduses, tõuseb toetusmäär 50%-ni. Veelgi enam – kui eemaldame vastustest inimesed, kes ei osanud oma seisukohta öelda, nihkub pooldajate ja vastaste vahekord 60/40 peale. Isegi konservatiivse Isamaa valijatest leiab vaid 30%, et samast soost paaride kooselu ei peaks saama mingit riiklikku tunnustust.
Graafiku teisel lehel on näha toetuse ja vastasuse jagunemine vanusegrupiti. Et oleks selge, milliste kaalutlustega uut koalitsiooni kokku panevad Kesk- ja Reformierakond arvestama peaksid, lisasime eraldi sissevaated just nende kahe erakonna valijate hoiakutesse vanusegruppide lõikes.
Näeme, et nende noored valijad toetavad abieluvõrdsust, vanemate inimeste seas aga kompenseerib langust olulisel määral toetus kooseluseadusele. Ainus vanuserühm, kus abieluvõrdsuse ning kooseluseaduse agregeeritud toetus langeb selgelt alla 50% piiri, on 55-64-aastased inimesed. Ja veelkord, kui eemaldada ka siit need vastanud, kes oma eelistust väljendada ei osanud, on toetus selge ja läbiv üle kõigi vanuserühmade.
Kõige selle baasil võib tõdeda, et Sooääre küsitluse 87-protsendiline toetus on selgelt liialt optimistlik. Samas on tõsi see, et kui uus koalitsioon arutab küsimust, kas minna edasi samast soost paaride kooselule riikliku tunnustuse andmisega, siis rahva enamuse arvamus neid selles küll ei takista.
