Lahvatanud sõda tuulikuparkide arenduste ümber kohalikes omavalitsustes ja segadused valitsuse energeetikaplaanidega tekitavad küsimuse, mida inimesed tegelikult Eesti elektrivarustuse ja -tootmise seisust arvavad. Eesti inimesed saavad päris hästi aru sellest, et meie energiatootmise tulevik vajab otsuseid. Küsimus on selles, mida siis täpselt teha. EKRE ja Keskerakond räägivad, et tarvis on ehitada uued põlevkivijaamad, kuigi seda ei toeta ükski majanduslik argument, mõned teevad panuse tuumaenergiale, kuigi see on ka optimistlikumate hinnangute järgi umbes 15 aasta kaugusel ja samal ajal impordib Eesti aastas pea poole tarbitud elektrist, kuna meie põlevkivijaamad pole konkurentsivõimelised ja sealt saadav elektrihind on kordades kõrgem kui meie igapäevaselt tarbitav elekter keskmiselt.
Tegime detsembris-jaanuaris ühe esindusliku küsitluse KOV-valimisõiguslike vastajate seas (16+ vanuses, 800 vastajat üle Eesti + 240 spetsiifilisemates uuringualades, 60%+ telefonis, ~40% veebis, 40 vaatlust näost-näkku, küsitlusfirmadeks Norstat ja Turu-Uuringud AS), kus küsisime elanikelt terve hulga elektritootmise, taastuvenergia arendamise ja spetsiifilisemalt just tuuleparkidega seotud küsimusi. Nii saime päris hea tervikpildi energeetikavaldkonnaga seotud arusaamadest, mis vaadates meedias toimuvat kaevikusõda ja polariseerunud arvamusi on paljudes aspektides üsna üllatav. Allpool kõigest järgemööda.
Tuleviku elektritootmine
Esiteks, toetus taastuvenergia arendamisele on väga suur. Ainult KOOSi valijate seas on vastaseid rohkem kui pooldajaid.
Kuidas suhtute taastuvenergia arendamisse? Taastuvenergia on energia, mis on toodetud taastuvatest allikatest, nt päike, tuul jms.
Kui uurida, kuidas suhtutakse erinevatesse elektritootmise viisidesse üldiselt, siis pooldavad inimesed mitmekesist energiaportfelli ja ei arva, et me peaks panustama ainult ühele olemasolevale tehnoloogiale. Kõige suurema toetusega on päike ja tuul. Kõige vähem populaarsed viisid tulevikus elektritootmiseks on põlevkivi, puiduhakke põletamine ja tuumaenergia, mille suhtes on arvamused kõige polariseerunumad.
Kuidas tuleks Teie arvates Eestis tulevikus elektrit toota?*
* Märkuseks: Maagaas oli siin küsitud vormis “Maagaasist (ka kohalikust biogaasist)”, millest teadlikkus on mingil määral tänaseks ka olemas
Nagu arvata võib, on toetus põlevkivist elektri tootmisele väga tugevalt rahvuseliselt polariseerunud, toetus on eriti kõrge Ida-Virus ja üldiselt usuvad sellesse loomulikult rohkem vanemad inimesed. Osades nooremates (ka haritumates ja jõukamates) eestikeelsetes piirkondades on enamuse vastus sellele üldisele küsimusele juba eitav:
Kuidas tuleks Teie arvates Eestis tulevikus elektrit toota? Põlevkivist, netonõusolek*
* netonõusolek tähendab siin ja edaspidi lihtsalt seda, et nõustujatest on lahutatud mittenõustujad, st kumb pool on peal ja kui palju
Nagu näha olnud ka meie varasemates küsitlustes ja sama kipub olema seis ka mujal maailmas, on toetus tuumaenergiale aga tugevalt sooliselt polariseerunud – mehed on üldiselt tuumaenergia arendamise poolt ja enamus naisi on tuumaenergiale vastu:
Kuidas tuleks Teie arvates Eestis tulevikus elektrit toota? Soo järgi, netonõusolek
Põhjuseid sellele me siin ei uurinud, sest üldine osa uuringus oli taustast aru saamiseks ja konteksti loomiseks, millega võrrelda. Peamine eesmärk oli uurida suhtumist tuuleenergiasse, sest see on kõige põletavam probleem, millega tuleb kiiresti tegeleda.
Üldiselt võib aga oletada, et põhjuseks on meeste ja naiste väga erinev ohutaju tuumaenergiaga seotud riskide osas – nii valed või õiged kui need hinnangud ka ei ole – mitte majanduslikes argumentides. Sellele viitab ka Kliimaministeeriumi tuumauuring. Siin on oluline ka ära märkida, et metoodiliselt vaadates paistis just tuumaenergia arendamise küsimus olevat kõige enam sõltuv sellest, kas vastaja saadi kätte veebis või telefonis – veebipaneelides ei saa kunagi tagada, et saadakse esinduslik valim ühiskonnast, erinevalt telefoni juhuvalimist, kuhu inimesed satuvad enamvähem võrdse tõenäosusega, kuni nad telefoni omavad. See selgitab muuseas ka seda, miks Kliimaministeeriumi tuumaseire mõõdab alati mõnevõrra suurema toetuse tuumaenergiale, sest see küsitlus viiakse läbi 100% veebiküsitlusena. Esinduslikus juhuvalimis on tuumaenergia pilt mõnevõrra nõrgem.
Toetus päikesele ja tuulele on universaalne, vastaseid on väga vähe, kuigi on näha, et vene rahvusest inimeste usk neisse elektritootmise viisidesse on nõrgem:
Kuidas tuleks Teie arvates Eestis tulevikus elektrit toota? Tuulest, netonõusolek
Miks inimesed tuuleenergiat toetavad?
Tuuleparkide rajamiseks on esitatud erinevaid põhjendusi.
Kui olulised on Teie jaoks järgnevad põhjused, mil määral räägivad need Teie arvates tuuleparkide rajamise kasuks?
(netonõusolek, vanusegruppide järgi)
Kõige tugevamad argumendid on tuuleparkidest saadav soodsam energia ja suurem energiajulgeolek läbi hajutatud kohaliku tootmise. Keskkonnaargument on nõrgem ja olulisem noortele (ja muidu rohelistele) inimestele. Sealjuures mõjub ilmselt päris üllatavalt ka järgnev pilt – ka EKRE valijate enamus on nõus, et tuuleparkidest saab soodsama energia. Ja ainsad valijad, kes sellega enamuses ei nõustu, on KOOSi omad, kes usuvad ainult põlevkivisse ja gaasi:
Kui olulised on Teie jaoks järgnevad põhjused, mil määral räägivad need Teie arvates tuuleparkide rajamise kasuks? Soodsam energia
NIMBY
Et minna lähemale NIMBYle, küsisime ka seda, kuidas suhtuvad inimesed valitud elektritootmise viiside rajamisse ja siin kordub ootuspäraselt sarnane nihe, nagu elektritootmise tuleviku küsimuseski, kus ainult 20% naistest on nõus tuumajaama külje all elama. Meeste seas on aga valmidus selleks ainult pisut väiksem kui tuulepargi juures elamisele.
Nüüd küsime selle kohta, kas te oleksite nõus mõne elektrijaama ehitamisega Teie lähikonda (3 km raadiusesse).
Kas oleksite nõus, et Teie kodukoha või suvituskoha lähedusse tuleb… Soo järgi
2023. aastast maksavad uute rajatavate tuuleparkide omanikud kohalikele tuulikutasu, millest pool läheb vallale ja pool lähedal elavatele inimestele. Umbes pooled inimesed ka hetkel käivate tuuleparkide arenduste piirkondades pole sellega aga seni kursis. Ka värskelt eelmise aasta lõpus tööle läinud Sopi-Tootsi pargi mõjualas olevatest inimestest ei olnud veel hiljuti pooled majapidamised tasu taotlenud (tähtaeg on märts), kuigi seal hakkab see ulatuma tuhandetesse eurodesse majapidamise kohta.
Kas olete kursis, et tuuleparkide lähedal maksab tuuleenergia tootja tuulikutasu kohalikule omavalitsusele ja inimestele, kes jäävad 2-3 km raadiusesse?
Graafikul on näidatud teadlikkus tuulikutasust rahvuse ja ise hinnatud majandusliku toimetuleku järgi (”Palun hinnake oma leibkonna toimetulekut 5 palli skaalal praegusel sissetulekul”). Teadlikkus nii tuulikutasust kui paljudest teistest seotud küsimustest on tugevalt korreleeritud sotsiaalmajanduslike näitajatega – haritumad ja paremini toime tulevad inimesed jälgivad rohkem peamisi uudiskanaleid ja on ka kohaliku kasu teemadega paremini kursis. Sealjuures on loomulikult just ääremaadel, kuhu tuuleparke rajatakse, rohkem kehvemini toime tulevaid inimesi, kel neist võimalustest suhteliselt kõige rohkem võita oleks. Selles on kõigil asjaosalistel kommunikatsioonis veel palju tööd teha.
Üldiselt paistsid ka meie kvantitatiivuuringus korduvat sarnased motiivid ja järeldused, mida antropoloogid leidsid kvalitatiivuuringust Vinni vallas ja mis korduvad nähtavasti kõikjal. Kohalikud inimesed tahavad ennekõike saada vastuseid oma täiesti asjalikele küsimustele: kuhu ja kui palju tuulikuid rajatakse (nt on valdav müüt üle Eesti toimuvast “suurest ülearendamisest”, sest ametlikel lehtedel on üleval kõik planeeringualad (osad neist ka juba arendusest välja kukkunud) ja ei ole suudetud kuidagi kohale viia sõnumit, et planeerimisprotsessi ja keskkonnauuringute käigus langeb enamus praegustest võimalikest arendusaladest välja; lisaks ei ole tegelikult arendajatel mingit huvi sellises mahus tuuleparke Eestisse rajada, sest tekiks selge ületootmine ja seda toodangut ei oleks lõpuks kellelegi müüa); millised on kaasnevad kohalikud kasud ja võimalused kohalikele elanikele; jne. Umbe jooksutatud kaasamiskoosolekud ei ole aga koht, kuhu kuigi paljud kohalikud inimesed enam minna sooviksid, sest seal toimuvas tsirkuses ei soovita osaleda, kuna lootust oma küsimustele sealt vastuseid saada pole. Samas pooldab enamus inimesi uuringute ära tegemist.
Kuidas leevendada vastuseisu tuuleparkide rajamisele?
Detsembris võimsalt lahvatanud infraheli teema jäi meie küsitluses eraldi teemana kaardistamata (kuigi vibratsiooni, müra, lindusid-loomasid jmt muresid tuuleparkidega sai kraaditud), kuna küsitlus läks põllule vahetult enne seda. Enam kui pool küsitlusest toimus aga ajal, kus see teema juba tugevalt üleval oli ja küsitluses oli võimalus anda vabas vormis vastuseid mitmele küsimusele, mida üsna aktiivselt kasutati. Tervisemõjude või infraheli teemat mainiti kokku 16 korral, mitu neist kommentaariga, et tarvis on täiendavaid uuringuid. See on koht, kus Terviseamet ja teised riigi asjassepuutuvad ametkonnad saavad ilmselt palju ära teha. Nagu kõik terviseteemad, on see küsimus väga tõenäoliselt märksa enam naiste kui meeste mure. Naised kipuvadki rohkem muretsema kui mehed – kõigis võimalikes negatiivsetes mõjudes olid naiste väljendatud mured suuremad kui meestel. 16st tervisemõju mainimisest 11 olid naised (valdavalt vanemaealised) ja 5 mehed. Ja samas – ka nendest mainimistest 7 ehk pea pooled nõustusid ühe või mitme pakutud leevendusmeetmega. Tõenäoliselt ei ole infraheli-nakkus kuigi valdav, aga on selge, et terviseriskid on nii tõsine teema, et sellesse tuleb täie tõsidusega suhtuda ja adekvaatsed ja selged vastused inimestele anda.
Kuivõrd motiveeriks järgnev Teid toetama tuulepargi rajamist Teie kodukoha või suvekodu läheduses?
Kõige tugevam leevendusmeede on Soodsam elektrihind (tarbitud elektriühiku hind tunnis), mille korral on tuulepargi rajamisega nende lähistele nõus pea 70% inimesi. Kui vaadata, kuidas see jaotub ühes kitsamas uuringualas tuuliku-NIMBY-küsimuse järgi (vasakult paremale tulbad “Ei ole üldse nõus tuulepargi rajamisega minu lähedusse”…”Täiesti nõus”, värvitud nõustumise järgi Soodsama elektrihinna pakutud motivatsiooni korral), on pilt selline:
Nõustumine tuulepargi rajamisega soodsama elektrihinna (tarbitud elektriühiku hind tunnis) korral:
Kuigi uuringualas 55% ei ole üldse või pigem ei ole nõus tuulikupargi rajamisega neist 3 km raadiusse ja 40% on pigem või täiesti nõus, nõustub tugevalt vastuseisjatest soodsama kohaliku elektrihinna korral 33% tuulepargi rajamisega ja pigem vastuseisjatest juba 65%. Isegi veidi kõrgem nõustumine selle leevendusmeetmega kordub ka teises kitsamas uuringualas, kus esialgne vastuseis oli veelgi tugevam.
Sama dünaamikat võib näha üle riigi ka teistes piirkondades, kus vaatlusi vähem ning kitsaste alade kohta kindlat hinnangut anda ei saa. Aga laias laastus kolmandik tugevast vastuseisust kaob kohalikult soodsama elektrihinna korral ja samuti kaob 2/3 pehmemast vastuseisust. Kokkuvõttes võib öelda, et soodsama elektrihinna korral on tuulepargi rajamisega nõus pool esialgsetest vastuseisjatest.
Kui vaadata kõiki uuringus olnud maapiirkondi, on pilt üsna sarnane:
Teised pakutud leevendusmeetmed olid selgelt nõrgemad, kohaliku elu areng („Tuulepargi omanik panustab aktiivselt ja järjepidevalt kohaliku elu arengusse“) paistab pisut tähtsam olema naistele ja noortele. Aga kõigis gruppides on kohalikult soodsam elektrihind selgelt kõige tugevam leevendusmeede. Muuseas on peaaegu 2x nõrgem ka pakutud leevendusmeede Soodsam võrgutasu:
Siin võib olla põhjus selles, et suurem osa inimesi ei ole rida realt oma elektriarvet vaadanud ja ei tea, et keskmises majapidamises moodustab võrgutasu sellest umbes poole, aga kõik on väga hästi kursis sellega, et võrreldes varasemaga on elektrihinnad juba paar aastat päris kõrged. Sellele, et just soodsam elektrihind on kõige mõjusam kohalik leevendusmeede, on nähtavasti ka üsna lihtne selgitus – kui inimeste lähedusse juba uut elektritootmist rajatakse, siis on täiesti loomulik soovida, et selle eest võiks kohalikud inimesed ka soodsama elektrihinna saada.
Kuna teema on väga tugevalt poliitiliselt polariseerunud, vaatame korra neid numbreid ka erakondliku eelistuse järgi.
Kas oleksite nõus, et Teie kodukoha või suvituskoha lähedusse tuleb tuulepark?
Ka väike enamus hetke populaarseima erakonna Isamaa valijaid on tuulepargi rajamisega nõus, EKRE toetajad on selgelt kõige tugevamalt vastuseisjad tuuleparkide rajamisele enda lähistele. Aga kui vaadata soodsama elektrihinna leevendusmeedet:
Soodsam elektrihind (tarbitud elektriühiku hind tunnis) leevendusmeetmena tuulepargi rajamiseks
Sel puhul on juba ka enamus EKRE valijaid tuulepargi rajamisega nõus.
Ja kui filtreerida välja need, kes olid juba niigi nõus tuulepargi rajamisega nende läheduses, jättes alles ainult kahtlejad ja vastased – majandusliku toimetuleku järgi (kus 1 hindasid oma toimetulekut väga kehvaks, 3 keskpäraseks ja 5 väga heaks):
Soodsam elektrihind (tarbitud elektriühiku hind tunnis) leevendusmeetmena tuulepargi rajamiseks (ainult tuulepargi vastased ja kahtlejad, majandusliku toimetuleku järgi)
Ja erakonnaeelistuse järgi:
Märkimisväärne osa vastuseisust jääb küll alles, aga need, kes hindavad oma toimetulekut tõesti madalalt, on soodsamast elektrihinnast huvitatud samavõrd kui paremini toime tulevad grupid. Mingil põhjusel vahepealsed toetavad veidi vähem, aga sellest hoolimata on enamus kõigist gruppidest siiski tuulepargi rajamisega nõus, kui selle eest pakutakse soodsamat elektrihinda. Erakonnaeelistuse järgi vaadates on EKRE umbes pooleks, ainsana jääb selgelt vastu seisma tuuleenergia suhtes kõige skeptilisem KOOS.
Kokkuvõttes ei ole see pilt tegelikult üllatav, kui võtta arvesse, et hoolimata kõlavast EKRE juhtide retoorikast arvab enamus EKRE valijaid, et tuuleparkidest saab siiski soodsama energia – ja kui seda pakutakse vahetult sinna, kus tuuleparke rajada tahetakse, on enamus neist juba pargi rajamisega nõus.
Selge on see, et sel viisil ei saa lahendada kogu vastuseisu, mingid mured jäävad alati, mida ei olegi võimalik lõpuni leevendada. Mõnele inimesele on põhimõtteliselt vastuvõetamatu harjunud vaadete rikkumine. Nende jaoks, kellele tõsised kontrollitud ja korratud teadusuuringud infraheli mõjust ei ole veenvad, jääb kindlasti mure tervise pärast üles kaaluma kohalikku kasu pakkuvaid leevendusmeetmeid ja elu arengut. Aga kaugelt enamus vastuseisust tuuleparkide rajamisele on sotsiaalmajanduslikku laadi, mitte ideoloogiline ega poliitiline. Ideoloogiasõduritel on lihtsalt selles sõjas hoopis teised huvid kui kohalik kasu.
